Andero Uusberg
Andero Uusberg
Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor.
Kuidas sinu jaoks „piiride paradoks“ tänases tööelus kõige enam esile tuleb?
Kui kunstlikke piire – üks töötamise aeg, koht, organisatsioon – jääb vähemaks, tuleb õppida ise tööle sisukaid piire seadma.
Kuidas sa kirjeldaksid oma põlvkonda kolme sõnaga? Palun põhjenda.
Psühholoogias on väga vähe tugevaid seaduspärasusi. Aga üks neist on tõsiasi, et kui rühmitada inimesed mõne lihtsa tunnuse – näiteks rahvuse, soo või põlvkonna – alusel, on erinevused iga rühma sees mäekõrguselt suuremad kui erinevused rühmade vahel. Pikk naine on keskmisest mehest palju pikem kui keskmine mees keskmisest naisest. Nii on ka igas põlvkonnas inimesed, kes erinevad teineteisest sajal erineval moel palju enam ja huvitavamalt kui üks põlvkond teisest.
Milline Sinu saavutus või tegu võis olla see, mille pärast kustuti sind PARE konverentsile esinema?
Pole aimugi! Aga olen kutse eest tänulik, sest mu töölauale on jõudnud ülesanne mõelda lähemalt läbipõlemisest ja loodan konverentsil oma mõtteid asjatundjatega arutada.
