Kadi Lambot – muutused ongi elu mõte

Kadi Lambot – muutused ongi elu mõte

20.12.2021

Kadi Lambot on Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liige ja meditsiinijuht. PARE konverentsil “Mõtte julgus, suuna selgus” jagab ta oma kogemusi säilenõtkuse kasvatamisest ja kriisidega toimetulemisest. Kadi on nii juht kui ka arst, mistõttu on tema vaade säilenõtkuse temaatikale põnev ja mitmekülgne.

Palusime Kadil jagada oma mõtteid kriisiga toimetulemisest koolitaja ja coach Raimo Ülaverega. Ühtlasi saad teada, kuidas on psühholoogilise vastupidavuse kasvatamine seotud laisklemisega. Mõtted koondas kokku PARE kommunikatsiooni töörühma liige Kadri Kiigema.

Podcasti kuula siit.

Säilenõtkus aitab kriisidega toime tulla

Säilenõtkus seostub minu kui arsti jaoks meditsiiniga. See termin on tulnud just sealt ja tähendab lihtsalt väljendades psühholoogilist vastupidavust, võimet kohaneda ebasoodsate tingimustega, kuni ekstreemsete olukordadeni välja.

Juhile tähendab säilenõtkus kogu organisatsiooni psühholoogilist vastupidavust, kuidas kriisides ettevõttena hakkama saada ja juhina organisatsioonipsühholoogia kontekstis muudatusi juhtida. Oluline on mõista, et ettevõtte säilenõtkus sõltub üksikisiku säilenõtkusest ja oskusest seda organisatsiooni sees võimendada. Viimased poolteist aastat ehk koroona-ajastu on tekitanud kriisiolukorra ka psühholoogilises mõttes. Seetõttu on säilenõtkuse teema äärmiselt aktuaalne.

Confido on uus ettevõte ja kasvanud viie aastaga 30 töötajaga organisatsioonist 700 töötajaga erameditsiinikeskuseks. Oleme oma olemuselt nagu startup firma, kellele on kiire areng sisse programmeeritud. Ent ka kiirete muudatustega harjunud organisatsioonile oli COVID kriisi alguses suureks väljakutseks ühtäkki kõik plaanid seisma panna, mitte teades, kui kaua see seisak kestab. See võttis põlve nõrgaks. Saime peagi aru, et oma pikaajalistest plaanidest ei saa taganeda, mistõttu pidime väljast tulenevate muutustega hakkama saama. Seda üksteist toetades ja jõudu leides, et nende väljakutsetega hakkama saada. Mulle meeldib mõelda, et elu ongi see, mis meiega juhtub kui meil on hoopis teised plaanid. Elu ongi täis muutuseid – see ongi elu mõte.

Vaatasime taas otsa ka organisatsiooni väärtustele ja rääkisime oma kolleegidega, miks me siin üldse oleme ja millised me olla tahame. Väärtustele toetumine annab sisemist jõudu.

Kriis kui võimalus

Kriis avab alati uued võimalused. Pead oma plaanid ümber mõtlema ja reageerima uutele olukordadele. Juhile on see väljakutseks oma tegevused ümber prioritiseerida ja luua lisaks plaanile A ka plaan B ja C. Siis saab õigel hetkel otsustada, milline plaan käiku lasta. Kriisiolukord ja teadmatus nõuab eriti erinevate plaanide läbimõtlemist. Kui juhi peas on selgus ja kindlus, kuidas toimida, siis ei muretse üle ja kõik sujub.

Kriisiolukorras on oluline aktsepteerida olukorda ja keskenduda sellele, mida tulevikus teha saab ja millised on võimalused. Säilenõtkus tähendabki võimet psühholoogilisest pingest taastuda ja sellest olukorrast enda jaoks heas mõttes kasu lõigata. Nii üksikisiku kui ka organisatsioonina. Viimased kaks aastat on seda tunnet veelgi kasvatanud, kuna me tegelikult ei tea kunagi ette, mis tuleb, ükskõik kui palju ei planeeri. Peame muutusteks valmis olema, olukordasid aktsepteerima ja olema võimalikult dünaamilised.

Psühholoogilise muskli treenimine

Psühholoogilist vastupidavust saab võrrelda spordiga. See on nagu psühholoogiline muskel, mida peab pidevalt treenima, et suudaksime maratonil vastu pidada. Sama oluline on väikeseid peatuseid teha, et võimalikult kiiresti taastuda. Meie vaim ja psühholoogiline vastupidavus on samamoodi treenitav nagu füüsiline vastupidavus.

Vastupidavuse treenimiseks organisatsioonis tuleb nii ennast juhina kui ka oma meeskonda ette valmistada, et muutused on loomulik elu osa. Kriisisituatsioonides tuleb teadvustada, et me ei saagi kõiki aidata, küll aga saame aidata kedagi. Midagi saab ikka ära teha.

Töövestlusi pidades on hea uut inimest psühholoogiliseks pingeks ette valmistada. Kui töötajal on teadmine, et olemegi kiirelt arenev ja vajadustele reageeriv organisatsioon, kus on pidevad muutused ja kõik asjad ei olegi väga pikalt selged, siis on palju kergem stressisituatsioonides hakkama saada. Väga oluline on võimaldada oma töötajatele vajadusel ka psühholoogilist abi. Eriti nii pikaajalisel “maratonil” nagu praegu. Kui töötajaid napib (nagu meditsiinisektoris) ja tööpinge on väga kõrge, siis peab sellele tähelepanu pöörama.

Psühholoogilist vastupidavust saame ise positiivses suunas mõjutada. Sellele aitavad kaasa väga lihtsad asjad – sotsiaalsed suhted, tervislik eluviis ja tõhusad toimetulekuoskused. Pikaajalise vastupidavuse saavutamiseks on kõige olulisem aga hea uni. Polegi võimalik olla õnnelik kui sa korralikult ei maga. Sama oluline on leida võimalusi inimestega suhtlemiseks ja probleemide puhul ka abi palumiseks. Uni, toitumine, liikumine ja sotsiaalsed suhted – see on miski, mida saame ise teha, et olla juhina säilenõtkem ja inimesena ka.

Lapsevanemate roll on lastele sellise kasvukeskkonna loomine, kus toetatakse ka säilenõtkuse kujunemist. Pakkuda tuge ja aidata teadvustada, et elu ei ole ainult rõõmud, vaid, et ka kriisid on osa elust. Neid tuleks vaadata kui elu väljakutset ja huvitavat osa. See annab meile kogu eluks jõudu ja tagab õnnelikuma elu.

Julge laiselda!

Soovitan kõigile õppida ja julgeda laisklemist. See oluline oskus aitab olla ka säilenõtkem. Meil ei pea olema kogu aeg tunnet, et aega tuleks pidevalt võimalikult efektiivselt kasutada.

Kadi usub, et aeg, mille raiskamist sa nautisid, polnud raisatud aeg. Foto: Pexels.