Tiina Lokk

Tiina Lokk on PÖFFi filmifestivali direktor, kes esindab konverentsil boomerite-generatsiooni.

Kuidas sinu jaoks „piiride paradoks“ tänases tööelus kõige enam esile tuleb?

Eelkõige tähendab see, et tuleb luua tingimused, et iga töötaja ja meeskonnaliikme loovus ja iseseisev mõtlemine saaks avalduda täies mahus. Samal ajal tuleb hoida silme ees ühist eesmärki ja hoiduda sellest, et egod n-ö lappama läheksid – ehk siis piirideta vabadus või vabadusega piirid.

Kuidas sa kirjeldaksid oma põlvkonda kolme sõnaga? Palun põhjenda.

Siin on rohkem kui kolm, aga: kõrgharidus ja haritud inimene oli hinnas. Muhe huumor ja anekdoodid. Panime pidu ja tegime kõvasti tööd, olime pühendunud. Kohusetunne ja vastutuse võtmise julgus.

Mis sa arvad, milline sinu saavutus või tegu võis olla see, mille pärast kustuti sind PARE konverentsile esinema?

Eks see ikka PÖFF ole. PÖFF on olnud 29 aastat edulugu ja samas väga paras pähkel, aga hea õppematerjal juhtimise seisukohalt. Loominguline, klassikaliselt üles ehitatud organisatsioon, mis töötab karmoška põhimõttel: festivali ajal 185 lepingulist, 500 vabatahtlikega, 26 aastaringset. Nii, et kohe-kohe on kokku 711 ja siis see hakkab jälle kõik kokku tõmbuma kuni 26 inimeseni. Horisontaalne juhtimine, v.a 2 ja pool nädalat, kui on vertikaalne juhtimine, kus on 1 kindral.